Ehitiste energiatõhususe direktiiv: Null heitkogused aastaks 2050

Kuidas sobitub hoonete energiatõhususe direktiiv rohelise kokkuleppega?

Euroopa Liit on kehtestanud strateegilise tegevuskava, et võidelda kliimamuutustega ning rajada kliimaneutraalne, roheline, õiglane ja sotsiaalne Euroopa. Euroopa kliimaseadusega (2021) pandi ELile õiguslik kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrra ja saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus.

Euroopa hoonestus kulutab 40% kogu tarbitavast energiast ning põhjustab 36% energiaga seotud otsesest ja kaudsest kasvuhoonegaaside heitest. Samal ajal oleme energiakriisi mõjul näinud, kui oluline on alustada Euroopa hoonete ulatuslikku renoveerimist, et vähendada tarbijate energiaarveid ja leevendada energiaostuvõimetust. Nende eesmärkide saavutamiseks pidi Euroopa Liit uuesti läbi vaatama hoonete energiatõhususe direktiivi ja muud valdkonnad, et viia need vastavusse uute eesmärkidega.

Pärast kaks aastat kestnud arutelusid jõudsid ELi institutsioonid (Euroopa Parlament, komisjon ja nõukogu) 2023. aasta detsembris direktiivi suhtes kompromissini. Euroopa Parlament ja keskkonnaministrite nõukogu kiitsid direktiivi ametlikult heaks 2024. aasta märtsis ja aprillis ning see avaldati Euroopa Liidu Teatajas 8. mail 2024. ELi liikmesriigid peavad direktiivi kohaldama 2026. aasta mai lõpuks (kui ei ole sätestatud muid konkreetseid tähtaegu).

Mis saab edasi fossiilkütustest?

Toetuse peatamine ja järkjärguline kaotamine

Fossiilkütusel töötavate eraldiseisvate katelde toetused keelatakse alates 2025. aastast.

Liikmesriigid peavad kirjeldama, kuidas nad kavatsevad vähendada küttesüsteemide CO₂ heidet, et loobuda 2040. aastaks järk-järgult fossiilkütuste kasutamisest kütte- ja jahutussektoris. See loob liikmesriikidele ELi tasandil selge õigusliku aluse, et kehtestada nõuded soojusallikatele, kasutatava kütuse liigile või kütmiseks kasutatava taastuvenergia minimaalsele osakaalule. 

Kõik hooned 2050. aastaks heitevabaks

Eesmärk on muuta kogu Euroopa hoonefond 2050. aastaks heitevabaks. Selle saavutamiseks on seatud järgmised vahe-eesmärgid:

•         Alates 2028. aastast peaksid olema heitevabad kõik avalikule sektorile kuuluvad uued hooned.

•            Alates 2030. aastast peaksid olema heitevabad kõik avalikule ja erasektorile kuuluvad uued hooned.

•     2040. aastal kehtestavad liikmesriigid riiklikes hoonete renoveerimiskavades täiendava vahe-eesmärgi olemasolevatele hoonetele.

Kuidas edendatakse renoveerimist?

Energiatõhususe miinimumstandardid

Iga liikmesriik peab kehtestama riiklikud trajektoorid riigi elamufondi keskmise primaarenergiatarbimise vähendamiseks:

1.        16% aastaks 2030 (võrreldes 2020. aastaga);

2.          20–22% aastaks 2035 (võrreldes 2020. aastaga). 

    Selleks, et ELi halvima tõhususega eluhooned saaksid järk-järgult renoveeritud, täpsustatakse hoonete energiatõhususe direktiivis, et vähemalt 55% keskmise primaarenergiatarbimise vähenemisest tuleks saavutada 43% halvima tõhususega eluhoonete renoveerimisega igas riigis. Renoveerimiseks mõeldud rahalised stiimulid suunatakse (eelkõige) vähekaitstud leibkondadele, energiaostuvõimetutele inimestele ja sotsiaaleluruumides elavatele inimestele.

Mitteeluhoonete puhul tuleks olukorra järkjärguliseks parandamiseks renoveerida 2030. aastaks vähemalt 16% ja 2033. aastaks 26% halvima energiatõhususega hoonetest. Teatavate hooneliikide suhtes kehtivad erandid, et kohandada neid riigi hoonefondiga.

Kas lahenduseks võiksid olla soojuspumbad?

Soojuspumpade roll

Suurem osa (80%) ELi kodumajapidamiste energiakasutusest kulub kütmisele, jahutamisele ja tarbevee soojendamisele. Selleks, et muuta Euroopa vastupidavamaks, tuleb renoveerida ELi hoonefondi ja soojuspumbad saavad tõenäoliselt populaarseks lahenduseks nii uutes kui ka olemasolevates hoonetes.

Soojuspumbad erinevad tavapärastest küttesüsteemidest, nagu gaasikatlad ja ahjud, sest fossiilkütuste põletamise asemel vajavad need kütmiseks ainult elektrit. Soojuspumbad on energiatõhusamad kui katlad, vähendavad energiaarveid ja nende CO₂ heide on tunduvalt väiksem. Soojuspumpade eeliste hulka kuuluvad ka nende mitmekülgsed paigaldusvõimalused, kompaktsus ja suurem keskkonnasäästlikkus, mistõttu sobivad need nii koduste kui ka kaubanduslike katelde asendamiseks.

Panasonic on valmis andma oma panuse hoonefondi jätkusuutlikumaks muutmiseks

Panasonicu ülitõhusatel ja jätkusuutlikel lahendustel on selle ülemineku õnnestumises tähtis, et mitte öelda asendamatu roll. See käib nii 2050. aastaks seatud lõppeesmärgi kui ka 2030. ja 2040. aasta vahe-eesmärkide saavutamise kohta.

Need olulised strateegilised suunad kinnitavad Panasonicu valmidust teha pidevaid investeeringuid nii elu- kui ka mitteeluhoonete mugavatesse ja jätkusuutlikesse lahendustesse. Seda ilmestab hiljuti turule toodud uuenduslik Aquarea T-CAP M-seeria õhk-vesisoojuspump. Praegu on Euroopa elamufondi suurim kitsaskoht mitmepereelamud.  T-CAP M-seeria võimsus on 20/25/30 kW ja seda saab skaleerida kuni 300 kW-ni. Kuna mudel ühildub olemasolevate radiaatoritega, sobib see nii mitmepereelamute kui ka väiksemate ärihoonete ajakohastamiseks. See suudab soojendada vett 75 °C-ni isegi siis, kui välistemperatuur on –15 °C.

Panasonicu seadmed mängivad keskset rolli ka mitteeluhoonete, eriti ärihoonete CO₂ heite vähendamisel. Meie uus ECOi-W AQUA G-BLUE ümberpööratava funktsiooniga õhk-vesisoojuspump on oluline edasiminek Panasonicu ärikasutuseks mõeldud seadmete portfellis.

Nutikad lahendused

Teine tähtis suundumus on hooneautomaatikasüsteemide, seire- ja juhtseadmete areng, mis annab hoonete omanikele, haldajatele, elanikele ja tarbijatele rohkem teavet ning võimaldab neil ennetavalt sekkuda oma kütte-, jahutus-, ventilatsiooni- ja sooja tarbevee süsteemide käitamisse, et tagada suurem mugavus. Panasonic töötab selle nimel, et pakkuda pidevalt erinevaid ühendatud lahendusi ja on alustanud selle edendamiseks hiljuti koostööd Saksamaa energiajuhtimislahenduste pakkujaga tado°.

Panasonic pakub mitmesuguseid kütte- ja jahutusseadmeid eluhoonetele ja mitteeluhoonetele, mis aitavad edendada üleminekut puhtale energiale ja saavutada rohelise kokkuleppe eesmärki muuta Euroopa hoonefond 2050. aastaks heitevabaks. Panasonicu pidevad investeeringud uuendustesse ja portfelli suurendamisse kinnitavad ettevõtte sihikindlust ja veendumust, et see eesmärk on saavutatav.